Tunnistan ausalt, et asjad on natuke käest läinud, kuna kaks pool nädalat haigust keeras argiseda tegemised peapeale siis oli vaja kuskilt järgi anda. Hetkel oli selleks kohaks The Zone. Selle aja jooksul on nii paljugi juthunud. Meistriliigas on hetkeks küll selgunud võtjad ja meeskonnad, kes mängivad kindlasti ka järgmine hooaeg. Kuid eks see võitja oli juba ammu teada. Kuid siin kiir ülevaade voorudest 15 - 18.




15. vooru kolm tähtsamat kohtumist (minu arust) on siin.

Pribeni ja Tapa kohtumine pribeni kodus oli kindalsti mäng mida oodata. Tapa 1-0 võit aga oli see hooaeg veel tõsiasi ja seega pribenil jäi see hooaeg Tapalt punktid röövimata.

FC Vagari üllatas Kuressaare Korsaare ja sisuliselt kustutas Kuressaare lootused jõuda esikolmikusse.

Teiseks tõsiseks üllatajaks oli HC Rockoil, kes suutis Ruu-lt viigi välja võidelda ja koos sellega suurendas enda võimalusi Meistriliiga ülemineku mängudele jõuda.
16 voor oleks peaaegu pakkunud ühe suur ülatuse kuid kõigepealt viskame veel pilgu Kuressaare korsaaridele ja Ovechkin Academyle.

Kui hooaja alguses suutis Kuressaare Ovechiniga võõrsil viiki mängida siis hooaja teise poolel sattus Kuressaare mõõna perioodi, mille viimaseks mänguks oli just kohtumine Ovechkin Academy'ga. Vahepeal Meistriliigas tesiel kohal olnud Kuressaare suutis viie vooru jooksul koguda ühe punkti ja sellega enda esikolmiku lootused ära kustutada.

Kui ma ennustasin , et HC Rockoil kogub hooaja lõpuks 21 punkti siis selle üheks aluseks oli võit Khinda üle. Kuid vahepeal võib simu üllatada ja olematu vormiga mitte aktiivne võistkond võib ka ühes mängu viis väravat lüüa. HC Rockoil peab enda kasvandiku Marti Kravikut tänama , kes enda hooaja esimese ja seni ka ains värava nii tähtsal hetkel lõi. Huvitav on ka see fakt, et Khinda oli enne seda mängu liigas ise löönud ainult kuus väravat.

Ma ei ole küll näpuga täpselt rida ajanud aga Rebeli ja Puhangu mängus sündis vist selle hooaja üks negatiivsemaid rekordeid, kui Puhangu suutis kogu mängu jooksul ainult kolm lahtiviset võita ja lahtivisete 12% peale langetada. Siin kohal kui keegi teab veel madalamat protsenti siis andke teada.
17. voor oli väga ühekülgne voor, mille kõige huviatvam fakt oli see, et ükski võõrsil mänginud võistkond ei suutnud väravat lüüa.

Tapa Ice Devilsi ja HC Rockoili vahelisest mängust oleks kindlasti oodanud suurt väravate sadu aga Rockoili väravavaht suutis ennast palju paremast küljest näidata kui 16. voorus. Mis on aga üllatav selle mängu juures on see, et Rockoil suutis lahtivisked võita ja see on üks fakt, millele mina pööraks tähelepanu kui ma oleks rahvuskoondise treener. Lihtne oleks võtta Tapa tsentrid ja Rockoili tsentrid ja kõrvutada mehed, kes üksteise vastu mängisid, et välja selgitada, mis võib olla põhjuseks.

Vooru üks põhimõttelisemaid kohtumisi oli Vända ja Puhangu vahel, mille Vänt üllatavalt kindlalt võitis ja kindlustas enda koha ülemineku mängudele.

Pribeni ja Ruu vaheline mäng oli vooru üks võrdsemaid ja kuigi Ruu on hooaja teisel poolel mänginud väga hästi siis pribeni ja Tapa vastu pole tal rohtu jagunud. Nüüd jääb veel oodata hooaja kahte viimast mängu, et teada saada kas ta üldse on võimelin kedagi esinelikust üllatama.
18. voor oli suhtliselt vastupidine 17.-dale kuna kodus mänginud meeskonnad suutis kamaba peale ainult neli väravat lüüa samas kui võõrsil mänginud meeskonnad lõid kolmkümmend kaks väravat.

Ruu on silma paistnud läbi hooaja ebastabiilsusega. Meeskond kes suudab enamustes mängudes luua väga palju värvavõimalusi on tõsiselt hädas nende realiseerimisega. Eriti hädas on aga Ruu meeskondade vastu olnud, kes peaksid olema selgelt nõrgemad. Napp 3-2 võit Puhangu üle, 2-2 viigi Rockoili ja Vända vastu - selliste mängude ära andmine maksab lõpp tulemuses kõvasti kätte.

Kaheksatesitkümnes voor oli selleks vooruks, kui sai läbi aeg kui Muugale sõitnud mehed ei pidanu uiske jalga panema. Pribeni puhul oleks muidugi ootanud enamat meeskonna vastu, kelle pingil on neli mängijat, kelle väärtus on üle saja tuhande.

Tapaga mäng on viimasel ajal üks ainsaid lives vaadatud mäng mul. Kahjuks kestis meeskond 15 minuti vähem kui Tapa ja mängu algus oli küll selline, et meele tegi kohe mõruks, et ühtegi väravat ei löödud. Kuid, mis mind hämmastama pani oli see, et Tapast suutis meeskond kaheks lahtiviset rohkem võita. Ma vahtisin ka neid mehi, kes sellega hakkama said ja tekib tunne, et nii nimetatud surnud skillid, mis olid (mängutarkus, söötmine ja litrikäsitlemine) on tsentritel tähtsaks muutunud.

Kaheksteistkümnendaks vooruks oli seis siis selline. Ainus asi, mis veel pingeid tipus hoiab on küsimus, kas Oveckin Academy vääratab või mitte?
No comments:
Post a Comment